Kui eelmisel nädalal tekkis võimalus politsei inimestega ümber laua kohtuda ja Möku teemal rääkida, olime ühteaegu pisut üllatunud kui ka heameelt täis. Üllatunud seetõttu, et organisatsioonid, kes meie ümber elu korraldavad, inimestega silmast silma tihti asju arutada ei tavatse.
Rääkisimegi siis natuke. Mökust ja baarikultuurist Tartus üldiselt ka. Mured olid suures osas ühised, aga mitte ületamatud.
Ning enne asja juurde asumist pean ma siiralt tunnistama, et see oli üks viimase aja avatumaid, konstruktiivsemaid ja asjalikumaid kohtumisi. Me teeme Eesti Politsei nende suhtumise eest omalt poolt kummarduse – me ausõna ei arvanud, et asja sisuline külg teid sedavõrd huvitab.
***
Mökul on läinud väga hästi. Me oleme suutnud natuke Tartu baarikultuuri raputada. Meil on vedanud, et meil käib väga palju lahedaid külalisi ja meil on teiega koos pagana tore.
Üks põhimõte, mida me oleme sealjuures alati järginud on see, et me pole piiranud Mökust klaasidega ning jookidega korraks välja astumist nii nagu seda paljud teised kõrtsid on teinud. Me teame, et teil kõigil on tähtsamatki teha, kui väärtusetu õlleklaas hõlma alla pista ja tunda sellega koduse serviisi täiendamisest mingit veidrat rõõmu.
Kui piisavalt palju inimesi aga maja ees seisab, siis varem või hiljem liitub nendega veel inimesi ja tänav saab täis. Müra tekib paratamatult natuke rohkem kui tingimata tarvis ja kuna tänaval alkoholi tarbimine ei ole sugugi seadusega kooskõlas, siis hakkab see ka politseinikele teravalt silma.
Möku esimesel suvel oli meie maja ees tänaval inimeste summas uskumatult mõnus olla – palju mõnusaid inimesi, palju huvitavaid jutuajamisi ja jällenägemisi. Sel suvel oleme me olnud aga pisut murelikud. Juhtub, et mõnusa olemise sisse leiavad tee kodanikud, kel viinapudel näpus ja häälepaelad tugevamad kui olukord nõuab. Mõnikord saab neid päris mitu.
Olemise lahedus lahustub pikkamööda ära. Õnnetuseks langeb nende kaasa toodud aura aga ka Möku ja tema külaliste peale.
Seega mis oleks kui püüaksime seda värki koos kontrolli all hoida. Teha saab seda kõige paremini nii, et kui me ise eriti jookidega ja pikaks ajaks tänavale ei lähe, siis pole ka tüüpidel, kes meiega platoonilisest koosolemisest mõnu tunnevad, Möku ees midagi teha. Neid ilmub sinna aegamööda järjest vähem ja nad jäävad sinna, kust iganes nad parasjagu tulid.
See aitaks hoida Tartu baarikultuuri, laseks meie headel naabritel öösiti pikemalt magada, hoiaks kõigil avalikus kohas alkoholi tarbimise trahviraha taskus aga eelkõige oleks Möku teile selle eest väga tänulik
Win-win-win-win või kuidas teile paistab?
